// COVID-19 //

Seljata õiguslikud väljakutsed koos meiega /Igapäevaselt uuenev info/

Advokaadibüroo Derling Primus advokaadid esitavad sellel leheküljel ettevõtjatele suunatud teavet ja näpunäiteid seoses koroonaviiruse COVID-19 puhangu ning eriolukorra-järgsete majandusmõjude leevendamisega Eestis. Palume lugejatel arvestada, et kõik elulised olukorrad, lepingud ja vaidlused erinevad ning järgnevat ei tohi käsitleda advokaadinõuandena. Kuigi me täiendame ja täpsustame siin leheküljel avaldatud teavet regulaarselt, toimuvad muutused väga kiiresti ja me ei saa võtta vastutust kogu teabe ajakohasuse ja täielikkuse eest. Kui teil on täiendavaid küsimusi, võtke palun ühendust iga jaotuse juures toodud kontaktisikutega või meie üldaadressil estonia@derling.ee.

EESTI-LÄTI-LEEDU ÜLEVAADE: Leevendamaks koroonaviirusest tingitud majandusmõjusid on Balti riigid vastu võtnud mitmeid majandust toetavaid meetmeid. Advokaadid Eestist, Lätist ja Leedust panid ühistööna kokku võrdleva ülevaate meetmetest, mis on kättesaadav SIIN.

Vaata ülevaadet meie vastustest meedia küsimustele SIIT.


  1. Eriolukorrast tulenevalt vastu võetud olulised muudatused kehtivas õiguses
  2. Töösuhted
  3. Lepingulised suhted
  4. Ühingujuhtumine
  5. Andmekaitse ja privaatsus
  6. Maksud
  7. Suhted ametkondadega
  8. Riigihanked
  9. Euroopa Liidu struktuuritoetused
  10. Saneerimismenetlus

1. Eriolukorrast tulenevalt vastu võetud olulised muudatused kehtivas õiguses

Eesti Vabariigi president kuulutas 4. mail 2020 välja kobarseaduse, millega lahendatakse arvukalt eriolukorraga seoses üles kerkinud probleeme. Kobarseaduses nähakse ette muudatused, mis on vajalikud tagamaks majandustegevuse jätkumine ja toimimine ka erinevate piirangute ajal. Järgnevalt ülevaade kobarseadusega kehtestatud olulisematest muudatustest:

Tervisetõend ei ole mitmetes valdkondades kohustuslik. Kobarseadusega muudetakse arvukates valdkondades tegutsemiseks vajaliku tervisetõendi regulatsiooni seoses eriolukorraga. Selline muudatus on tehtud liiklusseaduse §-i 2642, mille kohaselt ei pea juhiloa asendamiseks või vahetamiseks esitama tervisetõendit, kui esmane juhiluba lõppes eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist. Siiski peab juht olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline sõidukit juhtima. Samuti kehtestati, et kui esmane juhiluba lõpeb eriolukorra ajal või ajaperioodil 30 päeva pärast eriolukorra lõppu, kehtib see edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Sarnased sätted kehtivad ka mitmetes teistes valdkondades väljastatavate lubade ja tegevusalade suhtes, milles praktiseerimiseks on vajalik esitada tavaolukorras tervisetõend.

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse ja tagasivõitmise tähtajad peatuvad ajaperioodiks 12. märts 2020 kuni kaks kuud pärast eriolukorra lõppemist. Seni kehtinud õiguse kohaselt on juriidilise isiku juhatus kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Uue seaduse kohaselt peatub selle tähtaja kulgemine eriolukorra ajaks ja kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppu. Selle ajavahemiku jooksul ei saa pankrotiavaldust esitada ka juriidilise isiku võlausaldaja, välja arvatud töötaja, kes ei saa eriolukorras ette nähtud töötasu hüvitist.

Täiendavad tingimused seatakse välismaalastele, mis mõjutavad ka juba välja antud viisade alusel Eesti Vabariigis viibivaid isikuid. Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt lõpetatakse välismaalase viibimisaeg Eestis ennetähtaegselt, kui  välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud. Siiski ei kohaldata mitmeid piiranguid kuni 31. juulini 2020 välismaalastele, kes viibivad Eestis 17. märtsi 2020 seisuga, kui nende tööandja tegevusala on taime- ja loomakasvatus, jahindus ning neid teenindavad tegevusalad.

Kriminaalmenetluse regulatsioonide muudatused tagavad õigusemõistmise jätkumise ka eriolukorra ajal. Seadusemuudatusega võimaldatakse kriminaalmenetluses korraldada kaugülekuulamist juhul, kui vahetu ülekuulamine on raskendatud või ebamõistlikult koormav või kui kaugülekuulamine on vajalik isiku huvide kaitseks. Samuti võimaldatakse kohtueelses menetluses kohustada tunnistajat vastama küsimustele kirjalikult menetleja määratud tähtaja jooksul, kui menetleja leiab, et vahetu või kaugülekuulamine ei ole otstarbekas. Kirjalike ütluste instituudi loomine annab menetlejale võimaluse valida, kas kannatanu, tunnistaja, tsiviilkostja või kolmanda isikuga isiklikult kohtuda ja vestelda või saata isikule küsimused kirjalikult vastamiseks. Varasema regulatsiooni kohaselt oli ülekuulamine võimalik vaid kohtudes isikuga vahetult või kaugülekuulamise vormis.

2. Töösuhted 

  • Millised on tööandja kohustused tööohutuse tagamisel?
  • Kas tööandjal on kohustus töötajatele võimaldada kaugtööd?
  • Kas töötajaid võib saata sundpuhkusele?
  • Kas võib ühepoolselt töötajate palka (või töökoormust ja koos sellega palka) vähendada?
  • Kas pandeemia ja eriolukorra tõttu võib töötajaid koondada?

Kohustus tagada tööohutus: Tööandjal on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Muu hulgas ei tohi töökeskkonna bioloogilised tegurid ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Bioloogiliseks ohuteguriks on muuhulgas viirused ja seega ka viirus COVID-19. Tuleb silmas pidada, et avalikus kohas (sh avatuks jäävates poodides) tohib liikuda kas üksi või kahekesi ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt 2-meetrit vahet. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Nõupidamised ja kohtumised: Näost-näkku kohtumisi ja nõupidamisi korraldada ei ole soovitatav. Tuleks eelistada kohtumiste ja nõupidamiste korraldamist IT-lahenduste vahendusel, näiteks Microsoft Teams või BigBlueButton keskkonnas.

Sundpuhkus: Töötajal ja tööandjal on võimalik kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid töötajal puudub igasugune kohustus sellega nõustuda. Samuti võib töötaja kasutada praegusel ajal oma põhipuhkust. Kui töötaja ja tööandja ei saavuta kokkulepet tasustamata puhkuse võtmise osas, kohustub tööandja maksma töötajale keskmist töötasu. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole lubatud seada sundpuhkuseid (vt lisaks töölepingu seadus § 35).

Haigusleht: Töövõimetuslehe väljastamise eelduseks on reaalne oht teisi nakatada või ise haigestuda. Kui haigusleht väljastatakse, pakub riik hüvitist 70% ulatuses juba esimesest haiguspäevast perioodil märts kuni mai (vt lisaks ravikindlustuse seadus § 51 lg 1).

Töötasu ja töökoormuse ajutine alandamine: Eesti õiguses on ette nähtud võimalus alandada töötaja töötasu ja töökoormust, kuid alandatud töötasu ei tohi olla vähem kui 584 eurot. Tööandjal on õigus töötasu ja töökoormust kuni kolmeks kuuks vähendada, kui:
1) tööandja ei saa ettenägematute ja temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd; ning
2) tekkinud olukord on tööandjale majanduslikult koormav.

Töötasu vähendamisest peab teatama ette vähemalt 14 päeva. Ettenägematuteks ja tööandjast mitteolenevateks asjaoludeks võib olenevalt konkreetsest juhtumist olla näiteks keeld korraldada ja viia läbi meelelahutusüritusi (vt lisaks töölepingu seadus § 37).

Koondamine: Tööandja võib töölepingu üles öelda, kui töösuhte jätkamine muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Kehtestatud eriolukorras võib mitmetel tööandjatel olla õigus koondada töötajaid. Kui tööandja hinnangul on just see parim lahendus majanduslike raskuste ületamiseks, tuleks alustada koondamise planeerimisega aegsasti (vt lisaks töölepingu seadus § 89).

Hüvitise taotlemine: Töötukassast on võimalik taotleda töötasu hüvitist, kui tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
1) tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
2) tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
3) tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Alates 6. aprillist 2020 on võimalik taotleda hüvitist märtsi eest. Aprilli eest saab hakata hüvitist taotlema mai alguses ja mai eest juuni alguses. Hüvitise suurus on 70% viimasele kolmele kuule eelnenud 9 kuu keskmine töötasu. Vaata täpsemalt Töötukassa kodulehelt.

Millele töötasu hüvitise taotlemisel tähelepanu pöörata, loe pikemalt SIIT. Millal saab riik hüvitise tagasi nõuda, loe SIIT.

Mille poolest erineb kollektiivne koondamine üksiku töötaja koondamisest, on võimalik lugeda SIIT.

Derling Primuse kontakt: Toomas Taube ja Andres Siigur   

3. Lepingulised suhted 

  • Kas eriolukorrast tingituna on põhjendatud likviidsusprobleemide vältimiseks ostuhinna tasumiseintressimaksete või muude rahaliste kohustuste täitmisega viivitamine? 
  • Kuidas tõendada vääramatu jõu olemasolu? 
  • Kas eriolukord annab aluse ühepoolselt lepingut muuta? 

Mis on ja mis ei ole vääramatu jõud? Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mis mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei olnud ettenähtav. Tuleb arvestada, et lepingupooled võivad leppida kokku seadusest erineva sisuga vääramatu jõu tingimustes. Eesti õigus võimaldab epideemia liigitamist vääramatu jõu alla, kuid asjaolu, kas viiruse COVID-19 pandeemia liigitub vääramatu jõu alla, sõltub lepingus määratletud vääramatu jõu mõistest (vt lisaks võlaõigusseadus § 103 lg 2) 

Vääramatu jõu toime: Vääramatu jõud vabastab lepingupoole kohustusest täita lepingut ning piirab enamike õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust tema suhtesVääramatu jõu olemasolu korral on siiski võimalik kasutada lepingupoole vastu järgmiseid õiguskaitsevahendeid: keelduda oma kohustuse täitmisest, taganeda lepingust või alandada hinda (vt lisaks võlaõigusseadus § 103 lg 2 ning § 105). 

Vääramatule jõule tuginemine: Vääramatule jõule edukas tuginemine ei ole igas olukorras võimalik. Esiteks ei piisa lepingu täitmise kohustusest vabanemiseks pelgalt vääramatu jõu olemasolust, vaid vajalik on, et vääramatu jõud kui asjaolu reaalselt takistaks lepingu täitmist. Teiseks tuleb arvestada, et eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, mistõttu lasub sellel lepingupoolel, kes vääramatule jõule soovib tugineda, kohustus tõendada ka vääramatu jõu olemasolu. Suutmatus tõendada vääramatu jõu olemasolu toob reeglina kaasa kohustuse lepingut täita. Sellest tulenevalt tuleks tegeleda infohaldamisega tagamaks enesele võimekus tõendada vääramatu jõu olemasolu ning juhtida lepingupartneri tähelepanu kohustusele selgitada vääramatu jõu mõju lepingu täitmise võimalikkuselekui lepingupool soovib sellele tugineda (vt lisaks laõigusseadus § 103 lg 1).  

Vääramatu jõud kui vastutusest vabastav asjaolu on seoses COVID-19 pandeemiaga muutunud aktuaalseks mitmete võlasuhete puhul. Alljärgnevalt käsitletakse laenulepingute ja üürilepingutega seotud küsimusi.

Laenulepingu täitmise kohustus: Mitmed laenusaajad võivad olla sattunud majanduslikesse raskustesse, kuid see ei vabasta neid laenu tagasimakse kohustusest ka siis, kui majanduslikud raskused põhjustas viiruse COVID-19 levik. Sellises olukorras peaksid laenusaajad alustama läbirääkimisi laenuandjatega.

Pangad on kinnitanud soovi tulla vastu oma klientidele, võimaldades maksegraafiku leevendamist või uut laenu. Muuhulgas on maksegraafiku täitmise võimetuse puhul võimalik võtta maksepuhkust. Reeglina võimaldavad pangad lepingutingimuste (ajutist) muutmist siis, kui puudub kehtiv võlgnevus. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui laenusaajaid on olnud mitu, peavad nad kõik laenulepingu muutmist taotlema.

Pangal on võimalus kaasata ka KredEx, et rakendada kriisimeetmeid ja leevendada eriolukorra negatiivset mõju ettevõtlusele. Kui pank teeb otsuse leevendada KredExi poolt tagamata pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama uue laenu, annab KredEx laenule oma käenduse. Juhul, kui koostöös pangaga ei õnnestu jõuda positiivse lahenduseni, on ettevõtetel alates 3. aprillist võimalik KredExilt taotleda erakorralist käibe- või investeerimislaenu. Täiendav info meetmete ja tingimuste kohta on kättesaadav KredExi veebilehel.

Lisaks KredExile toetab äritegevust ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). EAS leevendab majanduslikke raskusi kahe meetmega: (i) toetab väike- ja mikroettevõtteid pakkudes neile tagastamatut abi ning (ii) toetab meelelahutus-, toitlustus- ja turismivaldkonda pakkudes neile tagastamatut abi. Samuti kehtestati lisaeelarvega riigile võimalus toetada 300 miljoni euro ulatuses kapitalisüstiga või laenuga suuri riigiettevõtteid või strateegilise tähtsusega ettevõtteid.

Üürilepingu täitmise kohustus: Kehtiva õiguse kohaselt ei ole üürnikul võimalik jätta üür maksmata tuginedes enda majanduslikele raskustele. Eriolukorrast tulenevad takistused üüripinna kasutamisel võivad aga siiski anda üürnikule õiguse üüri alandada või keelduda üldse üüri maksmisest.
Küsimus sellest, kas üüripinna sihtotstarbeline kasutamine on eriolukorras piiratud või välistatud, sõltub suures osas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangute mõjust üüripinnale.

Üüripinna sihtotstarbeline kasutamine võib olla piiratudtulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusest hoida teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kui üüriobjekti sihtotstarbelisel kasutamisel selle nõude täitmine on välistatud, võib üürnikul olla õigus alandada üüri.

Sihtotstarbeline kasutamine võis olla välistatudtulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusest sulgeda kaubanduskeskused ja koolid. Näiteks, kui üürilepingus on kokku lepitud, et üüriobjektiks on poeruumid, peab üürnikul olema võimalik kasutada ruume poeruumidena. Sulgedes eriolukorra tõttu kaubanduskeskuse, ei olnud üürnikul reaalselt võimalik enam ruume kasutada poeruumidena, mistõttu võib olla tegemist üüri maksmisest keeldumise või vähemalt üüri alandamise olukorraga.

Ruumide sihtotstarbe tuvastamisel tuleb lähtuda lepingus sätestatud otstarbest. Kui lepingus sätestatud sihtotstarbe kohaselt ei ole võimalik ruume kasutada, peab üürnik üürileandjaid sellest viivitamatult teavitama. Teavitamiskohustus kehtib ka kõigi teiste üüriobjekti puuduste korral.

Üüri ühepoolne alandamine ja üüri maksmisest keeldumine toimub üürniku ühepoolse avaldusega. Seejuures on oluline silmas pidada, et kui üürnik kavatseb enamtasutud üüri tasaarvestada või üüri maksmisest keelduda, peab ta sellest üürileandjale teatama 30 päeva ette. See tähendab, et üürileandjale tuleb teha avaldus üürniku nõude tasaarvestamiseks üürileandja nõudega 30 päeva enne uue üüri maksmise kohustuse tekkimist.

Lepingute ühepoolse muutmise võimalused ja alused: Eesti õiguse kohaselt on lepingupoolel õigus nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud. Asjaolude muutumisega peab kaasnema ka lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, millest tulenevalt ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. Viiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks kasutatavad meetmed võisid tuua kaasa kohustuste täitmise vahekorra olulise muutumise. Lepingupooltel on igal ajal õigus muuta lepingut kokkuleppel teise lepingupoolega (vt lisaks võlaõigusseadus § 97 lg 1).  

Muutmise protseduur: Lepingu muutmise eelduseks on teisele lepingupoolele vastava avalduse esitamine. Seejuures võib muutmist nõuda ka tagasiulatuvalt, kuid mitte varasema seisuga, kui alates kohustuste vahekorra muutumisest (vt lisaks võlaõigusseadus § 97 lg 4). 

Täiendavat teavet vääramatu jõu kohta leiab Piret Blankini artiklitest siit ja siit.

Derling Primuse kontakt: Piret Blankin, Margo Lemetti, Hannes Vallikivi ja Karl-Erich Trisberg 

4. Ühingujuhtimine 

  • Kas saab üldkoosolekut pidada kaugteel? 
  • Kas järsk majandusolukorra muutus toob börsiettevõtetele täiendavaid teabe avalikustamise kohustusi? 

Üldkoosolekud: Osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku läbiviimist eriolukord ei keela. 

Osaühingu osanikud saavad otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Selleks peab juhatus saatma otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele ja määrama tähtaja eelnõu kohta seisukoha esitamiseks. Seisukoht tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. 

Juhul, kui põhikirjas on elektroonilise hääletamise võimalus ette nähtud, saab juhatuse või nõukogu otsusega üldkoosoleku või osanike koosoleku läbi viia ka interneti vahendusel, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Oluline on silmas pidada, et ülekande jälgimist ei loeta koosolekul osalemiseks, mis tähendab, et ilma hääletamata ei lähe koosolekul osalemine arvesse. Seetõttu on vajalik, et osalejad saaksid hääletada eelnevalt posti teel, elektrooniliselt või koosoleku ajal elektrooniliselt. 

Börsiettevõtete poolt teabe avaldamine: European Securities and Markets Authority (ESMA) on avaldanud soovitused COVID-19 puhanguga seoses teabe avaldamise ja talitluspidevuse plaanide koostamise kohta.  

Kas saneerimise kaudu osaluse omandamine raskustes ettevõttes on kaalumist väärt võimalus nii võlausaldajatele kui saneeritavale äriühingule, loe pikemalt SIIT.

Derling Primuse kontakt: Andres Siigur, Hannes Vallikivi 

5. Andmekaitse ja privaatsus 

  • Kas tööandja tohib teavet töötaja koroonaviirusesse nakatumise kohta jagada ülejäänud töötajaskonnaga? 
  • Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt andmeid (nt tervisetõendit) COVID-19 nakatumise kohta?

Töötajate terviseandmete kaitse: Kui terviseandmete töötlemine on vältimatult vajalik tööohutuse tagamiseks, võib tööandja töötaja terviseandmeid töödelda. Seejuures tuleb kindlasti kinni pidada kõikidest andmekaitse üldpõhimõtetest, eriti aga minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Tööandja peab dokumenteerima kõik isikuandmete töötlemise toimingud ja otsustusprotsessid seoses COVID-19 haldamiseks rakendatud meetmetega, et olla võimeline hiljem isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuete täitmist tõendama. 

Juriidilisemalt sõnastades on IKÜM art 9(1) kohaselt terviseandmed isikuandmete eriliik, mille töötlemine on üldjuhul keelatud. Erandina on IKÜM art 9(2)(b) alusel isikuandmete eriliigi (sh terviseandmete) töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandjale kohustused seoses tööohutuse tagamisega. Järelikult on nende kohustuste täitmiseks lubatud (õiguspärane) töötaja terviseandmete töötlemine. 

Tööandjal on kohustus nakatumisest töötajaid teavitada, kui on põhjustatud õnnetusoht (COVID-19 puhul töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 15 lg 1 viimane alternatiiv ehk muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist). Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Teavitamisel tuleb võimalusel vältida isikuandmete avaldamist (iga juhtumi puhul tuleb kaaluda vajadust). 

Tervisetõendi nõudmine: Tervisetõendi esitamist saab nõuda ainult seaduses ettenähtud juhtudel (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13). Andmekaitse Inspektsiooni viimaste selgituste kohaselt ei ole seni läbiviidud õigusliku analüüsi alusel COVID-19 kontekstis valitsusel võimalik ka eriolukorra raames teistsugust töötajate terviseandmete töötlemise õigust tööandjatele luua. Nii tööandjal kui töötajatel tuleb lähtuda enda, teiste ja kogu ühiskonna tervist ja heaolu silmas pidades põhimõttest, et töötaja annab tööandjale vabatahtlikult infot oma tervise kohta ulatuses, mis võimaldab tööandjal korraldada võimalikult ohutu töökorraldus.

Derling Primuse kontakt: Hannes Vallikivi ja Margot Maksing 

6. Maksud 

  • kas EMTA on ette näinud erandeid maksude deklareerimisel ja tasumisel?
  • kuidas käituda maksuvõlgade tekkimisel või võimetuse korral täita maksegraafikut?

Maksude deklareerimine ja tasumine: Maksude deklareerimiseks ja tasumiseks ei ole praegusel ajal ette nähtud üldiseid erandeid ja soodustusi ning maksude deklareerimine on kohustuslik. Vabariigi Valitsus on aga kehtestanud erandi, mille kohaselt kannab riik FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus ja võib selle küsida oma pangakontole. Samuti on tööandjad tulenevalt eriolukorrast vabastatud kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt, sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel. Vabastus kehtestatakse tähtajaliselt ning minimaalset sotsiaalmaksukohustust ei tule täita 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais makstud töötasudelt.

Maksuvõlad: Maksuintresside arvestamine on tagasiulatuvalt peatatud alates 1. märtsist 2020 kuni 1. maini 2020. Pärast eriolukorra lõppu on maksuvõlgnevuse intressi langetatud 0,03 protsendini päevas. Lisaks on Maksu- ja Tolliametil õigus olenevalt olukorrast langetada maksuvõlgnevuse intress 0 protsendini. Samuti on Maksu- ja Tolliamet sulgenud avaliku võlapäringu ja x-tee teenuste kaudu võlglaste massinfo väljastamise.

Derling Primuse kontakt: Rolan Jankelevitš 

7. Suhted ametkondadega 

Notarite ametitoimingud: Notarid rakendavad erimeetmeid vastavalt oma äranägemisele ning büroode lahtiolek ja töökorraldus on sõltuvalt notarist erinevad. Võimalusel tuleks kasutada iseteenindusportaali ja kaugtõestuse teenust, mis võimaldab notariaalseid toiminguid sooritada videosilla abil distantsilt, notaribürood külastamata. Kaugtõestust ei ole võimalik kasutada kõigi teenuste puhul – teenust ei saa kasutada abieluvaralepingute tõestamiseks. Kui notaribüroo külastamine on möödapääsmatu, on soovitav büroosse mitte kaasa võtta maaklereid, nõustajaid, pereliikmeid ja teisi toimingu sooritamise aspektist mittevajalikke inimesi. Notarite kontaktandmed on kättesaadavad Notarite Koja koduleheküljel.

Kuidas kaugtõestamine käib ja mida selle läbiviimiseks vaja on, loe täpsemalt SIIT.

Registritoimingud: Registritoimingute tegemisel tuleks eelistada elektroonilisi kanaleid. Kohtumajade kantseleid, seal hulgas Tartu Maakohtu kantselei, on avatud tööpäevadel kell 9-13. Dokumente on soovitatav esitada elektrooniliselt, e-posti teel või jätta need kohtumaja postkasti, vältides kantseleisse kohale minekut. Kantseleilt saab paluda dokumendi väljastamist elektroonselt või posti teel.

Kohtud: Eriolukorra ajal eeskätt kirjalikke menetlusi ja erinevaid tehnilisi lahendusi kasutanud Eesti kohtud hakkavad taas rohkem pidama istungeid ka kohtusaalis. Ka pärast eriolukorra lõppu on kohtutes soovitatav maske kanda, samuti tuleb lähtuda 2 + 2 reeglist ning haigena kodus püsida.  Vt lähemalt Kohtute haldamise nõukoja (KHN) soovitusi Eesti kohtute kodulehelt ja Sandra-Kristin Kärneri artiklit Eesti Rahvusringhäälingus.

Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid: Seoses eriolukorra lõppemisega alustavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid büroode avamisega. Täpsem info ja kontaktid on kättesaadavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel.

Derling Primuse kontakt: Sandra-Kristin Kärner 

8. Riigihanked 

Kiireloomulised ostud ja tellimused: Käesolev viiruspuhang ja eriolukord õigustavad hädavajalike asjade, teenuste ja ehitustööde tellimist kiire ning väheste formaalsustega väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse vormis. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole pakkumuste elektroonilises või kirjalikus vormis küsimine kohustuslik, samuti on võimalik eriti pakilistes olukordades pöörduda läbirääkimisteks vaid ühe pakkuja poole. Oluline on tähele panna, et tegemist peab olema hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajadusega. Erandkorras tohib sõlmida vaid lepinguid, mis on hädavajalikud eriolukorras (näiteks kaitsemaskide ostmine, ruumide desinfitseerimisteenuse tellimine, välihaigla rajamine jm). Lihtsustatud reegleid ei tohi kohaldada nö. tavapärastele lepingutele, mille sõlmimiseks puudub kriitiline vajadus. Kiireloomuliste riigihangete korraldamise kohta on ka Euroopa Komisjon andnud selgitavad suunised, mis on leitavad siit.

Riigihankemenetluste planeerimine: Isegi olukorras, kus hankijad kasutavad väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, et hankida äärmiselt hädavajalikke vahendeid pandeemiaga toimetulekuks, ei tohiks hankijad riigihangete planeerimise etappi vahele jätta. Otselepingu sõlmimine suvalise ettevõtjaga ei ole lubatud. Seepärast tuleb hankijatel planeerimisetapis tuvastada vähemalt asjaolu, et äärmiselt kiireloomulisest olukorrast tulenevate tehniliste ja ajaliste piirangute tõttu suudab lepingut täita ainult see üks konkreetne ettevõtja. Muudel juhtudel tasub hankijatel riigihangete planeerimise etapis võtta menetluse kiirendamiseks võimalike töövõtjatega otse ühendust, eelistatult e-posti teel. Lisaks on hankijate suhtlus turuga eriti oluline olukorras, kus turul olemasolevate lahendustega ei ole võimalik rahuldada nõudlust eriolukorras äärmiselt vajalike vahendite järele. Ka sellisel juhul tasub hankijatel võtta võimalike ettevõtjatega otse ühendust, et leppida kokku kas tootmise suurendamises, alustamises või uuendamises. Nii on võimalik piisavalt kiiresti kindlaks teha, et alternatiivsed lahendused ka tegelikult vajadustele vastavad.

Riigihankemenetluste läbiviimine: Juba avaldatud või lähiajal avaldamiseks planeeritud riigihangetega on võimalik leevendada ettevõtjate keerulist majanduslikku olukorda. Selleks saavad omapoolse panuse anda nii hankijad kui ka pakkujad. Hankijad võiksid mõelda võimalusel juba käimasolevate riigihanke menetluste läbiviimise kiirendamisele. Näiteks viiks hindamiskomisjonide poolt otsuste kiirem tegemine kiiremini ka ettevõtjate jaoks kohati hädavajalike hankelepingute sõlmimiseni. Hankijatel tasub vaadata oma hankeplaani ning mõelda, milliste riigihangete läbiviimist oleks võimalik ajalises plaanis ettepoole tõsta ja millised pakkumuste esitamise tähtajad oleksid nii lühikesed kui võimalik, aga nii pikad kui vajalik. Juhul kui pakkujad vajavad tulenevalt eriolukorrast juba avaldatud riigihangetes pakkumuste esitamiseks täiendavat aega, tasub pakkujatel hankijatele sellisest vajadusest registris märku anda. Loomulikult tuleb ka selliste meetmete rakendamisel alati järgida seadusest tulenevaid norme ja piiranguid.

Maksuvõlad ja hankemenetlusest kõrvaldamine: Eriolukorras suureneb maksuvõlgade tekkimise tõenäosus. Eriolukorra ajal peatatakse maksuvõlgadelt intressi arvestamine, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Maksude tasumise kohustust siiski ei kaotata, st maksuvõlgade tõttu hankemenetlusest kõrvaldamise oht on aktuaalne ka eriolukorra ajal. Probleemide vältimiseks tasub ettevõtjatel võtta ühendust Maksu- ja Tolliametiga ning maksuvõlad ajatada. Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et suhtub eriolukorrast tekkinud probleemidesse paindlikult. Maksuvõla ajatamise korral ei ole alust pakkujat hankemenetlusest kõrvaldada. Kui maksuvõlg siiski esineb, on Rahandusministeeriumi kinnitusel võimalik olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata (nt kui kõikidel hankes osalevatel ettevõtjatel esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus), siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida. Rahandusministeeriumi vastav selgitus on kättesaadav riigihangete infolehel. 

Hankelepingute muutmine: Hankelepingute sisu ja täitmine allub tavapärasele võlaõiguslikule korrale. Seetõttu on ka hankelepingu täitmise probleemide korral võimalik vabandava asjaoluna tugineda vääramatule jõule (vt täpsemalt meie juhendi p 2). Hankelepingute muutmine, sh nende kestvuse ja ulatuse laiendamine on lubatud üksnes riigihangete seaduses lubatud alustel (vt RHS § 123). Eriolukord sellesse muutusi ei too. Ootamatu ja kriitilise vajaduse korral võib kõne alla tulla hankelepingu muutmine ettenägematute asjaolude tõttu. Tegemist peab olema hoolsale hankijale ettenägematute asjaoludega, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Lepingut ei saa lõpmatuseni 50 protsendi kaupa muuta, iga muudatus peab eraldivõetuna olema ootamatu ja ettenägematu.

Vaidlustusmenetlus ja istungid: Sarnaselt kohtumenetlustele peaks üldreeglina toimuma hankevaidluste läbivaatamine avalikel istungitel. Eriolukorras ei ole see mõistagi soovitatav. Riigihangete Vaidlustuskomisjon ei ole avaldanud kohtutega sarnast juhendit, kuid võib eeldada, et eriolukorra ajal püüab komisjon võimalikult suure osa vaidlustusi läbi vaadata kirjalikult. Seaduse järgi on see lubatud, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Meie kõigi tervise nimel tasub seetõttu vaidlustust esitades ja sellele vastates olla võimalikult täpne ja põhjalik, et komisjon saaks asja läbi vaadata suulise istungita.

Derling Primuse kontakt: Priit Lember 

9. Euroopa Liidu struktuuritoetused

Projektide elluviimine ja rakendusüksustega suhtlemine: Vaatamata välja kuulutatud eriolukorrale, tuleb toetuse saajatel arvestada, et projektide elluviimine toimub enamjaolt tavapärasel viisil. Rakendusüksused on teinud taotluste menetlemises siiski mõned muudatused. Näiteks ei teosta rakendusüksused käesoleval hetkel kohapealseid kontrolle. Seetõttu tuleb toetuse saajatel arvestada võimalusega, et nende (makse)taotluste menetlemine, mis on seotud kohapealsete kontrollidega, võib viibida. Sellistel juhtudel, ja ka üldiselt, tasub rakendusüksustega suhelda. Teatud juhtudel tehakse paikvaatlusega seonduvate maksete tegemisel erandeid, näiteks tehakse makse paikvaatlust läbi viimata ning kohapealne kontroll teostatakse alles pärast eriolukorra lõppemist.

Kulude abikõlblikkus: Kui toetuse saajal tekib vajadus teha seoses eriolukorraga projekti elluviimisel täiendavaid kulutusi, sh eriolukorra mõjuga seotud kulutusi, ei pea neid tingimata vältima. Sellisteks kuludeks võivad näiteks olla kulud, mis tekivad ürituste, seminaride edasi lükkamisest, tarneahela tõrgete või tööjõu liikumispiirangute tõttu. Covid-19 levikuga seotud kulutused loetakse abikõlblikuks, kui nad on tekkinud pärast 1. veebruari 2020. Siiski tuleb silmas pidada, et nagu tavaliselt, tuleb toetuse saajal ka sellisel juhul järgida teatud tingimusi. Covid-19 kulud loetakse abikõlblikuks, (i) kui toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasi saamiseks või vältimiseks ja (ii) kui toetuse saaja esitab rakendusüksusele kulutusi tõendavad dokumendid.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamine: Eriolukorraga seonduvalt võib tekkida lisaks kulutustele ka muid probleeme, mis võivad takistada toetuse saanud projekti elluviimist. Kui projekti tähtaegne elluviimine võib sattuda ohtu, tuleb sellele aegsasti reageerida. Selleks, et pikendada projekti abikõlblikkusperioodi tuleb rakendusüksusele esitada avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks. Silmas tuleb ka pidada, et teatud tegevuste puhul on toetusmeetmete määrustes toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks täiendavad tingimused, mida tuleb samuti järgida.

Finantskorrektsiooni otsuste täitmine: Eriolukorrast hoolimata tuleb toetuse saajatel arvestada ka sellega, et jätkub ka finantskorrektsioonide määramine. Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on asjaolu, mis ei ole seotud eriolukorraga, tehakse finantskorrektsiooni otsus eriolukorrast olenemata. Kui toetuse saajal tekib tagasimaksmisele kuuluva summa tasumisega probleeme, on toetuse saajal võimalik taotleda tagasinõude täitmise peatamist eriolukorra lõpuni, püsiva maksejõuetuse korral taotleda tagasinõude ajatamist või teha rakendusüksusele ettepanek varem kokku lepitud finantskorrektsiooni otsuse ajatamise maksegraafiku täitmine eriolukorra ajaks peatada.

Derling Primuse kontakt: Margo Lemetti ja Priit Lember

10. Saneerimismenetlus

Ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks on võimalik algatada saneerimismenetlus. Saneerimismenetluses võetakse koos võlausaldajatega tarvitusele meetmed, mis aitavas majanduslikes raskustes ettevõttel tegevust jätkata ja seeläbi võlad vähemalt suuremas osas tasuda.
Saneerimismenetlust tuleks eelistada pankrotimenetlusele. Saneerimismenetluse eesmärk on aidata ettevõttel ületada ajutised majanduslikud raskused, andes need kohtuliku kontrolli ja kaitse alla. Samas pankrotimenetluse puhul ettevõte enamasti likvideeritakse ja võlausaldajate nõuded täidetakse ettevõtte varade müügist ja tehingute tagasivõitmisest saadud raha arvel. Praegusel ajal on arvukate ettevõtete majanduslikud raskused tingitud viiruse COVID-19 levikust ja leviku tõkestamiseks võetud riiklikest meetmetest, mistõttu saab majanduslikke raskusi reeglina pidada ajutisteks.

Saneerimismenetluse algatamiseks peab ettevõte ise esitama enda asukohajärgsesse kohtusse saneerimisavalduse. Saneerimisavalduses peab ettevõte esitama selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ning põhistama, et ettevõte vajab saneerimist, et ettevõtte maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline ning et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Saneerimismenetluse algatamisel on oluline positiivne mõju ettevõtte kui võlgniku majanduslikule seisule. Selle tulemusena peatab kohus ettevõtte vara suhtes läbiviidava täitemenetluse ning võib peatada ka ettevõtte avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel ka kohtumenetluse, mille esemeks on rahaline nõue, kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Eelnev ei kehti aga töösuhte alusel esitatud nõude või elatise tasumise nõude osas. Samuti on oluline, et saneerimismenetluse tulemusena peatub viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtte vastu suunatud nõudelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Saneerimismenetlusel on järelikult võlgniku vaatest oluline positiivne mõju nii juba sissenõutavaks muutunud nõuetele kui ka potentsiaalselt tulevikus sissenõutavaks muutuvatele nõuetele.

Samas peaks saneerimismenetlus olema ka võlausaldajate huvides, sest ettevõtte tegevuse jätkumisel on neil enam lootust oma nõuded rahuldatud saada. Võlausaldaja saab saneerimismenetluse algatamisest võlgniku suhtes teada saneerimisteatest, kust nähtub muuhulgas ka põhi- ja kõrvalnõuete suurus. Saneerimisteates on märgitud ka saneerimisteatele vastamise tähtaeg, millest kinnipidamine on võlausaldaja jaoks oluline. Kui saneerimisteatest nähtuv põhi- ja kõrvalnõuete suurus erineb võlausaldajale teadaolevast põhi- ja kõrvalnõude suurusest, peab võlausaldaja saneerimisteatele tähtaegselt vastama ning juhtima nõuete suuruse erinevusele tähelepanu. Jättes saneerimisteatele tähtaegselt vastamata, nõustub võlausaldaja saneerimisteates esitatud nõude suurusega.

Saneerimiskava on nii võlgniku kui ka võlausaldaja jaoks kogu saneerimismenetluse keskne dokument. Saneerimiskavas kujundatakse võlausaldajate nõuded ümber, mis võib tähendada näiteks võlasumma vähendamist või rahalise kohustuse täitmist osamaksetega. Oluline on aga see, et võlgnikul ei ole võimalik teha võlausaldajatega erikokkuleppeid, vaid nõuete rahuldamisel tuleb lähtuda saneerimiskavast. Võlausaldajad hääletavad saneerimiskava poolt või vastu, mistõttu on neil võimalik mõjutada nõuete rahuldamise protsessi.

Saneerimismenetlus võib lõppeda nii saneerimiskava täitmise kui ka mittetäitmisega. Saneerimise ennetähtaegsel lõppemisel langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Seega taastub näiteks viivise ja leppetrahvi arvestus ning loetakse, et arvestus pole kunagi peatunudki. Seetõttu tuleks võimalusel vältida saneerimismenetluse ennetähtaegset lõppemist. See ei kehti aga saneerimiskava ennetähtaegselt või tähtaegselt täitmise kohta.

Vaata täiendavalt saneerimismenetluse kohta Margo Lemetti ja Karl Erich Trisbergi artiklist SIIT.