Uudised

“Väga asjatundlik ning paindlik meeskond.” (IFLR1000, 2016)

21.04.2020

Millal saab riik töötasu hüvitise tagasi nõuda?

Koroonaviiruse majanduslike mõjude leevendamiseks pakub riik uue tööturuteenusena ajutise töötasu hüvitist, mille taotlemise võimalust ettevõtted on aktiivselt kasutama asunud. Teatud juhtudel võib aga riik juba väljamakstud töötasu hüvitise tagasi nõuda. Olenevalt olukorrast võib tegemist olla ootamatult suure summaga, selgitavad advokaat Margot Maksing ja jurist Crislyn Altma.

Vastutus hüvitiste tingimuste täitmise eest on tööandjal

Tööandja peab töötasu hüvitise taotlemisel ise määratlema, millised töötukassa seatud kolmest tingimusest vähemalt kaks tema suhtes kohalduvad, ning nende täitmist tõendama. Näiteks saab tõendada käibe vähenemist 30% ulatuses e‑Maksuameti maksukohustuslaste registri väljavõttega. Tõendamaks töötasu vähendamist vähemalt 30% võrra saab töötukassale esitada teate, mille tööandja esitas töötajatele.

Igal juhul peab tööandja oma samme nii otsustusprotsessi dokumenteerimisel, töötajate teavitamisel kui ka töötukassaga suheldes võimalikult täpselt kirjeldama.

On kuulda olnud, et praktikas püütakse töötasu vähendada täpselt meetme rakendumise tingimustele vastavalt. Sellises olukorras võib tekkida olulisi raskusi hüvitise saamise tingimuste täitmise tõendamisega. Näiteks vastava dokumentatsiooni puudumisel võib tööandja jääda hätta töötukassale lisaandmete ja tõendite esitamisel.

Samuti võib tekkida probleem arvutuslike eksimustega. Kui kunstilikult püütakse end mahutada täpselt hüvitise saamise tingimuste piiridesse, võib väikesest eksimusest tuleneda, et tegelikult vähendati töötasu ainult 29 protsenti võrra või 29-l protsendil töötajatel. Seega langeb automaatselt ära ka hüvitise saamise tingimuse täitmine. Igal juhul on mõttekas enne taotluse esitamist analüüsida tegelikku olukorda ja see dokumenteerida. Ajutise töötasu hüvitise saamine ei tohi olla tööandjale omaette eesmärk, vaid peab lähtuma reaalsest majanduslikust seisust.

Koondamisel tuleb olla mitmekordselt tähelepanelik

Teine olukord, millega võib kaasneda kohustus riigile töötasu hüvitis tagastada, on koondamine.

Hüvitise peab tagastama, kui koondatakse töötaja, kellele hüvitist taotleti ning koondamine toimub kalendrikuul, mille eest hüvitist taotleti, või sellele järgneval kalendrikuul. Näiteks kui töötasuhüvitist taotletakse aprilli eest, siis kohaldub eriregulatsioon, kui töötaja koondada aprillis või mais. Suures ettevõttes kollektiivse koondamise puhul võib see kokkvõttes tähendada ootamatult suure summa tagasimaksmist.

Tähelepanelik tasub olla ka selles osas, et koondamise korral vastaks ettevõte endiselt ka ajutise töötasu hüvitise saamise tingimustele.