Publikatsioonid

“Kõrgekvaliteediline ja professionaalne töö.“ (IFLR1000, 2017)

02.05.2019

Ärisaladuse kaitse Euroopa moel

Väljaande iTiesības 2019. aasta maikuu numbris ilmus PRIMUS DERLINGI partner Zane Eglīte-Fogele ja vandeadvokaat Kristīne Sakārne kirjutatud artikkel ärisaladusest ja selle kaitsest.

1.aprillil 2019 jõustus Lätis ärisaladuse kaitse seadus, misläbi rakendati siseriiklikus õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset.

Mõiste selgem määratlus

Uus ärisaladuse kaitse seadus selgitab mõiste „ärisaladus“ tähendust, sedastades, et ärisaladus on avalikustamata majanduslik teave, tehnoloogilised teadmised ning teaduslik või muu teave.

Teabele ärisaladuse staatuse andmise võimaldamiseks peab ettevõtja siiski tagama ka muude ärisaladuse kaitse seaduses sätestatud eeltingimuste täidetuse. Seaduse kohaselt on teave ärisaladus ainult juhul, kui:
a) see on salajane,
b) sellel on (tegelik või potentsiaalne) kaubanduslik väärtus ja
c) ärisaladuse valdaja on antud asjaoludel teinud mõistlikke samme selle salajas hoidmiseks.

Uus seadus sätestab selgesõnaliselt, et ärisaladuse valdaja võib olla üksikisik või juriidiline isik. Seaduses sätestatud ärisaladuse kaitse võimalusi võivad kasutada ainult isikud, kes on ärisaladuse seaduslikult omandanud ja kellel on õigus seda hallata (sealhulgas kasutada ja avalikustada) ning kes on ärisaladuse valdajad.

Ärisaladuse kaitse seadus ei näe ette konkreetseid sätteid selle kohta, kuidas ettevõtja peaks tagama majanduslikult asjakohase teabe salajasuse ja kaitse. Neid küsimusi peaks iga ettevõtja hindama individuaalselt, võttes arvesse töötajate või koostööpartnerite arvu ja sektorit, kus konkreetne ettevõtja tegutseb.

Ärisaladuse kaitse süsteem

Ärisaladuse kaitse seadus lubab ettevõtjal oma teavet kaitsta kahel viisil. Esiteks, organisatsioonisisese ärisaladuse kaitse süsteemi sisseseadmise läbi ja teiseks ettevõtja õigusega pöörduda kohtusse ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutuse või avalikustamise korral. Kui aga ettevõtja ei ole rakendanud ärisaladuse kaitseks asjakohaseid sisemeetmeid, ei pruugi kohtusse pöördumine viia ka ettevõtjale soovitud tulemuseni, milleks on kahju hüvitamine või muude õiguskaitsevahendite kohaldamine vastavalt konkreetsele olukorrale.

Ennetavad meetmed

Uue ärisaladuse kaitse seadusega antud võimaluste täielikuks ärakasutamiseks peaks iga ettevõtja läbi mõtlema ja hindama seda, kuidas kaubanduslikult asjakohast teavet puudutavat tööd korraldatakse, ning vajadusel kehtestama vajalikud kaitsemeetmed.

Esiteks on vaja määratleda, milline on ärisaladus konkreetse ettevõtja jaoks. See võib sõltuda ettevõtja äritegevuse spetsiifikast ja ulatusest, ringluses oleva teabe hulgast, töötajate arvust ja partneritest. Väikestele ettevõtetele, mis kasutavad igapäevases töös kergesti hoomatavat teabehulka, võib ärisaladuseks osutuda praktiliselt kogu ettevõtja äritegevust puudutav siseteave.

Suurettevõtted peaksid seevastu hoolikalt hindama, millist teavet tuleks ärisaladusena käsitleda. Seda seetõttu, et on olemas oht, et ärisaladuse avalikustamisega seotud vaidluse korral võib tõendada, et kõnealune teave ei ole kaugeltki ärisaladus, kuna see ei vasta äriseadusele seadusega kehtestatud kriteeriumidele või ei ole võimalik tõendada, et ärisaladuste kaitseks on kehtestatud asjakohased ja mõistlikud meetmed. Seetõttu oleks ebamõistlik kasutada väikeettevõtja suhtes kohaldatava ärisaladuse laia ja üldist määratlust, sest sellisel juhul tuleks kehtestada kaitsemeetmed kogu ettevõtja avalikustamata teabele, mis võib osutuda võimatuks. Seetõttu on soovitatav kohaldada ärisaladuse staatust ja rakendada sihipäraselt seaduses ettenähtud salajasuse ja kaitsemeetmeid ainult seoses sellise teabega, mis on konkreetse ettevõtja tegevuse seisukohalt tõeliselt oluline ja majanduslikult märkimisväärne.

Üks ärisaladuse kaitse seaduses sätestatud ärisaladuse kaitsemehhanisme on ärisaladuse valdaja kohustus ärisaladuse teistele isikutele avaldamisel neid kirjalikult teavitada sellest, et kogu või osa esitatud teabest on ärisaladus.

Hästi on teada, et kõik süsteemid või protseduurid tuleb dokumenteerida ja seesugused dokumendid tuleb teha kättesaadavaks isikutele, keda nende dokumentide sätted millekski siduvalt kohustavad. Ärisaladuste kaitsmise uusi reegleid võib kaasata olemasolevatesse sise-eeskirjadesse lisadena, samuti võib välja töötada eraldi protseduuri töötajate ja teiste selliste isikute kohustuste kohta, keda ettevõtja kaasab ärisaladusega seotud töödesse.

Kaitse rikkumise korral – kohtusse pöördumine

Ärisaladuse rikkumise korral, näiteks ärisaladuse loata kopeerimisel, avalikustamisel jne, võib ettevõtja pöörduda kohtusse ja taotleda teatud toimingute keelamist ning süüdlaselt kahju väljanõudmist. Lisaks on võimalik taotleda ühte järgmistest seadusjärgsetest õiguskaitsevahenditest: kahjutasu, sellise summa (litsentsitasu) sissenõudmine, mida ärisaladuse valdaja võib saada kasutusõiguste andmise eest, või isiku poolt rikkumise (ärisaladuse väärkasutamise, kasutamise või avalikustamise) teel ebaseaduslikult saadud kasumi sissenõudmine. Mittevaralise kahju puhul määrab selle hüvitise summa kohus omal äranägemisel.

Lisaks võib nõuda ühe või mitme ärisaladuse kaitse seaduses loetletud õiguskaitsevahendi kohaldamist, näiteks äriliselt tundliku materjali hävitamist või üleandmist või reegleid rikkuvate kaupade tagasivõtmist, kõrvaldamist või isegi hävitamist.

Artikli lätikeelne täistekst on leitav väljaande iTiesības maikuu numbrist.