Publikatsioonid

“Kõrgekvaliteediline ja professionaalne töö.“ (IFLR1000, 2017)

03.07.2019

Ärisaladused raamatupidamises

Ajakirja iFinanses 2019. aasta juuli väljaandes avaldati PRIMUS DERLINGi partneri Sintija Radionova ja vandeadvokaadi Kristīne Sakārne artikkel raamatupidamise ärisaladuste kohta.

Seadus jõustus 1. aprillil 2019. Uue seaduse kohaselt tähendab ärisaladus avaldamata äriteavet, tehnoloogilist oskusteavet ning teaduslikku ja muud teavet, mis on tundliku iseloomuga, millel salajasuse tõttu on kaubanduslik väärtus ja mille suhtes rakendatakse sihipäraseid konfidentsiaalsuse tagamise meetmeid.

Seadus sisaldab erisätteid raamatupidamisandmete kohta. Uus seadus jagab need andmed kahte rühma, millest ainult ühte rühma käsitletakse ärisaladusena. Majandustegevusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute aruannetes esitatav teave ei ole ärisaladus, samas kui muid raamatupidamisandmeid loetakse ärisaladuseks. Seadus ei sisalda uusi raamatupidamisandmetega seotud sätteid. Selle sõnastus on väga sarnane raamatupidamise seaduse artikliga 4, mille kohaselt ei loeta ärisaladuseks raamatupidamisandmeid ja -teavet, mis tuleb kehtivate õigusaktide kohaselt esitada ettevõtja aruannetes.

Vastavalt ärisaladuste kaitse seadusele ja raamatupidamise seadusele peab raamatupidamisandmete konfidentsiaalne osa olema õigusaktides osutatud juhtudel audiitorite, maksuameti ja muude asutuste jaoks kättesaadav. Kui tarbijaõiguste kaitse keskus küsib teavet tehingute kohta, peab ettevõtja esitama nõutud teabe sõltumata sellest, kas tegemist on raamatupidamisega seotud ärisaladusega või mitte.

Riigihangetel osalevatelt pakkujatelt võidakse nõuda, et nad esitaksid hankijatele andmed, millest saab tuletada teavet varasemate tehingute, eeldatavate tehinguväärtuste ja hinnapoliitika kohta. Sellega seoses on seadusandja kehtestanud hangete korraldajatele teatavad piirangud. Nimelt ei tohi hankijad avalikustada teavet, mida teised taotlejad ja pakkujad on esitanud ärisaladuse või konfidentsiaalse teabena. Hankijatele teavet esitavad ettevõtjad peavad välja tooma, milliseid andmeid tuleb käsitleda ärisaladusena.

Riigiasutustele ärisaladuste avalikustamisel võivad ettevõtjad kasutada teabevabaduse seaduse artiklis 7 sätestatud õigusi, s.t määratleda, kas ja miks vastav teave on ärisaladus. Teabele jääb see eristaatus seni, kuni ettevõtja teavitab asutust teabe ärisaladusena käsitlemise lõpetamisest või kuni asjaomane teave muutub avalikkusele kättesaadavaks. Seejärel võib iga isik vastavalt kehtivatele õigusaktidele saada teavet konkreetse ettevõtja eelmise aasta finantstulemuste kohta.

Ärisaladusena käsitletava teabe vahetamise korral on üks lahendus määratleda teatav teave ärisaladusena ja kohaldada selle loata avaldamise eest karistusi. Raamatupidamise seaduse ja ärisaladuste kaitse seaduse kohaselt peavad pooled kokku leppima salajase teabe loata avaldamise korral kohaldatavates karistustes ja olema valmis sellises olukorras tagajärgedega leppima.

Mis puudutab raamatupidamise aastaaruandes esitatavaid raamatupidamisandmeid, siis soovitatav on jätta välja andmed, mille esitamist seadus otseselt ei nõua.

Ärisaladuste kaitse seadusega ei anta kellelegi õigust ärisaladusele, kuid igaüks võib kaitsta oma tundlikku teavet, sealhulgas teiste inimeste poolt talle usaldatud salajast teavet. Konfidentsiaalsuse ja mittekonfidentsiaalsuse osas sisaldab uus seadus ainult üldsätteid, mille eesmärk on tagada ettevõtja töötajate teadlikkuse, kuidas igas olukorras kõige paremini tegutseda.

Lugege artikli täisteksti ajakirja iFinanses juulikuisest väljaandest.