Publikatsioonid

“Kõrgekvaliteediline ja professionaalne töö.“ (IFLR1000, 2017)

23.09.2019

Ingrida Maciūtė eksperdiarvamus maksejõuetusmenetluse algatamise uue korra kohta

01. jaanuaril 2020 jõustub Leedu Vabariigi äriühingute maksejõuetuse seadus, mis asendab Leedu Vabariigi äriühingute pankrotiseaduse ja Leedu Vabariigi äriühingute restruktureerimise seaduse. Uus maksejõuetuse regulatsioon toob kaasa mitmeid uuendusi nii restruktureerimis- kui ka pankrotimenetluse osas. PRIMUS DERLINGi advokaat Ingrida Maciūtė juhib tähelepanu järgmistele olulistele uuendustele maksejõuetusprotsessis.

 

  1. Uus maksejõuetuse mõiste. Senises õiguslikus regulatsioonis seostatakse juriidilise isiku maksejõuetust olukorraga, kus isik ei suuda täita oma rahalisi kohustusi ja tähtajaks täitmata kohustused/võlad moodustavad üle poole äriühingu bilansis oleva vara väärtusest. Uues regulatsioonis seostatakse maksejõuetust olukorraga, kus äriühing ei suuda tähtaegselt täita oma rahalisi kohustusi või äriühingu kohustused ületavad tema vara väärtust. Seega kehtestatakse uue regulatsiooniga kaks alternatiivset tingimust, mille täitumisel juriidiline isik loetakse maksejõuetuks. Nagu nähtub, ei ole uue regulatsiooni kohaselt juriidilise isiku maksevõime hindamisel enam kohustust hinnata isiku tähtaegselt täitmata kohustusi, s.t piisab tuvastamisest, et juriidiline isik ei ole suuteline täitma oma kohustusi, sealhulgas kohustusi, mille tähtaeg ei ole veel saabunud. See võib tekitada probleeme pikaajalisi kohustusi võtnud äriühingute maksevõime hindamisel. Lisaks ei kõrvutata uue regulatsiooni kohaselt juriidilise isiku kohustusi enam poolega bilansis näidatud varade väärtusest, vaid juriidilise isiku varade kogumahuga, mida ei määrata kindlaks mitte juriidilise isiku bilansi alusel (nagu praegu), vaid vastavalt juriidilise isiku varade tegelikule väärtusele. Arvatakse, et äriühingu kohustuste kõrvutamine tema kõigi varade väärtusega annab „teise võimaluse” äriühingutele, millel on tekkinud lühiajalised rahalised raskused.

 

  1. Maksejõuetusmenetluse algatamise uus kord. Uue regulatsiooni kohaselt peab juriidilise isiku juht, võlausaldaja või likvideerija maksejõuetusmenetluse algatamiseks edastama võlausaldajatele ja/või juriidilisele isikule teate, millega määratakse kohustuse täitmiseks/võla tasumiseks, rahalise abi kohta kokkuleppe sõlmimiseks või kohtuvälise pankrotimenetluse kohta otsuse tegemiseks tähtaeg, mis ei ole lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Ainult juhul, kui kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei täideta võlausaldaja nõuet, ei lepita kokku rahalises abis või ei võeta vastu otsust kohtuvälise pankrotimenetluse kohta, on juriidilise isiku juhil, likvideerijal või võlausaldajal õigus esitada kohtule nõue restruktureerimise või pankroti algatamise kohta. Seega luuakse uue regulatsiooniga juriidilistele isikutele ja nende võlausaldajatele võimalus leppida kokku rahalises abis. Rahalise abi kokkuleppe sõlmimiseks on seadusega ette nähtud võimalus taotleda kohtult ajutiste meetmete kohaldamist. Lisaks kehtestatakse äriühingute maksejõuetuse seadusega oluline uuendus, mis annab äriühingu restruktureerimise algatamise õiguse võlausaldajatele, kellele võlgnetavad tähtaja ületanud kohustused ületavad 10-kordselt kuupalga alammäära.

 

  1. „Tühjade“ äriühingute lihtsam likvideerimine. Äriühingute maksejõuetuse seadusega luuakse uus võimalus juhuks, kui äriühingu varast ei piisa pankrotimenetluse halduskulude katmiseks, samuti juhuks, kui pankrotimenetluse algatanud isik ei maksa deponeerimiskontole halduskulude katmiseks vajalikku summat ja pankrotihaldur ei nõustu võtma halduskulude kandmise riski. Sellistel juhtudel annab kohus välja pankrotiasja algatamisest keeldumise määruse ja teeb maksejõuetu äriühingu likvideerimise ülesandeks juriidiliste isikute registrile. Uus võimalus teha likvideerimine ülesandeks juriidiliste isikute registrile võimaldab hõlpsamini likvideerida äriühinguid, millel puudub nii tegevus kui ka vara. Kuna aga sellisel juhul ei kontrollita äriühingu tehinguid, tekib risk, et see võib aidata juriidiliste isikute juhtidel ja/või liikmetel vastutust vältida.

 

  1. Võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra muudatused. Uue regulatsiooniga muudetakse veidi võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorda, sätestades, et nõuete rahuldamise eelisõigus on nendel võlausaldajatel, kes andsid äriühingule uut ja/või ajutist rahalist abi; samuti käsitletakse esmajärjekorras töösuhetega seotud töötajate nõudeid, sotsiaalkindlustuse ja tervisekindlustusega seotud nõudeid, tagatisfondi ja pikaajaliste töötushüvitiste fondi sissemaksetega seotud nõudeid ning nõudeid, mis on seotud pankrotimenetluse ajal toimunud äritegevusest tulenevate täitmata kohustustega. Alles seejärel rahuldatakse ülejäänud nõuded. Seega ühendatakse uue regulatsiooni kohaselt töötajate nõuded ja maksustamise valdkonnas tegutsevate riigiasutuste nõuded (mis varem rahuldati teises järjekorras). Lisaks rahuldatakse esmajärjekorras äriühingule antud rahalisest abist tulenevad nõuded (see on seotud uue võimalusega, mille kohaselt äriühing ja võlausaldajad võivad sõlmida kokkuleppe rahalise abi andmiseks) ning nõuded, mis on seotud pankrotimenetluse ajal toimunud äritegevusest tulenevate täitmata kohustustega. Tervisele ja elule kahju tekitamisega seotud nõuded ning põllumajandusettevõtete nõuded seoses müüdud põllumajandusprojektidega ei ole enam esmajärjekorras rahuldatavad nõuded. Uuest regulatsioonist ei selgu täpselt, millises järjekorras kõik eelisõigusega nõuded rahuldatakse, s.t kumb on tähtsam, kas töötaja nõue või näiteks maksuhalduri nõue. See toob kindlasti kaasa teatavat ebakindlust ja vähendab töötajate nõuete tähtsust.

 

  1. Juriidilise isiku müümise võimalus. Veel üks uuendus on võimalus müüa juriidiline isik tervikuna. Seadus näeb ette, et pankrotihaldur peab esimesel võlausaldajate koosolekule esitama arvamuse juriidilise isiku müügi kohta, põhjendades müüki sellega, et see oleks võlausaldajatele kasulikum kui juriidilise isiku varade eraldi müümine. Juriidilise isiku müümise otsus võetakse vastu võlausaldajate koosolekul. Juriidilise isiku kui terviku müümise võimalus on kindlasti kasulik spetsiifilise tegevusega äriühingute puhul, millel on spetsiaalsed tootmisseadmed ja neile kohandatud ruumid ning mille koguvara väärtus on suurem kui eraldi müüdavate varade väärtus.

Äriühingute maksejõuetuse seadusega kehtestatakse palju muid uuendusi, mis on seotud juriidilise isiku kohustuste täitmisega pankrotimenetluse ajal, pankrotipettusega, juriidilise isiku juhi vastutusega ja pankrotihalduri tegevusega. Kõik need muudatused muudavad maksejõuetusprotsessi, lisades sellele paindlikkust (näiteks võimalus leppida kokku rahalises abis), kuid samal ajal tekitavad teatavat ebakindlust, mille peavad lahendama kohtud uue seaduse kohaldamisel ja seaduse tõlgendamise reeglite kujundamisel.