Publikatsioonid

“Kõrgekvaliteediline ja professionaalne töö.“ (IFLR1000, 2017)

15.05.2019

Mis on „vilepuhumine“?

Ajakirja Bilance maikuu väljaandest saab lugeda PRIMUS DERLINGi vandeadvokaadi Dace Driče ja juristi Linards Birznieksi artiklit pealkirjaga „Mis on vilepuhumine?“

1.mail 2019 jõustus uus rikkumistest teatamise seadus. Samal ajal muudeti ka Läti haldusõigusrikkumiste seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadust. Seaduse eesmärk on edendada rikkumiste ja võimalike kahjude ärahoidmist avalikus ja erasektoris, sätestades rikkumistest teatamise mehhanismid ja nähes ette rikkumistest teatajate kaitse.

Mis on „vilepuhumine“?

Vilepuhumine tähendab seda, kui isik, lähtudes avalikust huvist, teatab võimalikust rikkumisest, mis ohustab või võib ohustada avalikku huvi tervikuna või osaliselt. Rikkumisest teataja on võimaliku rikkumise kohta saanud teavet tööülesannete täitmisel või tööülesannete täitmisega seotud õigussuhete loomisel (näiteks töötaja võib teatada korruptsioonist, maksude maksmisest kõrvalehoidmisest, toiduohutusega seotud ohtudest jne).

Rikkumisest võib teatada mitmesugustel viisidel, näiteks teavitades tööandjat või pöördudes pädevate asutuste või rikkumisest teatajate kontaktpunkti poole, samuti tehes avaliku avalduse vastavalt seadusele.

Aeg-ajalt kuuleme suurt vastukaja tekitavatest vilepuhumise juhtumitest nii Lätist kui ka mujalt maailmast. Ühe hiljutisema vilepuhumise juhtumina võib nimetada Danske Banki rahapesuskandaali Eestis. Danske Banki Eesti töötaja teatas rahapesust Danske Banki juhtkonnale Kopenhaagenis, misjärel algatati ulatuslik uurimine.

Vaatamata sellistele ülimalt skandaalsetele vilepuhumise juhtumitele, millest kirjutavad ajalehed, tasub teada, et iga töötaja või potentsiaalne töötaja võib teatada rikkumisest, kui ta peab teavet rikkumise kohta tõelevastavaks. Avastatud rikkumine ei pea olema väga suur ega põhjustama tohutuid kahjusid. Kui isik on tööülesannete täitmisel või töösuhte loomisel avastanud rikkumise, millest tuleks seaduse kohaselt teatada, võib ta seadusega ettenähtud viisil „vilet puhuda“. Näiteks toidukäitlemisettevõtte töötaja võib teatada, et ettevõte ei täida toiduainete käitlemisel hügieeninõudeid ja võib seega ohustada tarbijate tervist.

On võimatu ennustada, kas uus seadus julgustab inimesi rikkumistest aktiivsemalt teada andma ja soodustab ühiskonna aktiivsemat osalemist, kuid kindlasti ei ole soovitav seadusesse formaalselt suhtuda.

Rikkumistest teatamise süsteemi tõhus ettevõttesisene toimimine võib võimaldada ettevõttel õigeaegselt tuvastada mitmesuguseid probleeme ja riske ning heastada rikkumisi, et vältida või minimeerida kahjusid, parandada ettevõtte pakutavate teenuste kvaliteeti, töökeskkonda ja ohutust ettevõttes ning kaitsta oma mainet.

Tuleks tähele panna, et rikkumistest teatamise süsteemi puudumise või ebatõhususe korral võivad töötajad kasutada ettevõttevälist rikkumistest teatamise mehhanismi, teatades rikkumisest asjaomasele järelevalveasutusele, mis võib viia ettevõtte karistamiseni. Tõhus ettevõttesisene süsteem seevastu võimaldab ettevõttel puudustest esimesena teada saada ja probleemid ise lahendada.

Artikli täisversiooni saab lugeda ajakirja Bilance maikuu väljaandest.