Publikatsioonid

“Kõrgekvaliteediline ja professionaalne töö.“ (IFLR1000, 2017)

28.06.2019

Tegelikult kasusaavate omanikega seotud praktilised probleemid

26ndal juunil ilmus väljaandes iTiesības advokaadibüroo PRIMUS DERLING partneri Zane Eglīte-Fogele ja advokaat Alise Veide artikkel, milles käsitletakse tegelikult kasusaavate omanike kindlaksmääramisega seotud probleeme ning vastutust teabe esitamata jätmise ja valeandmete esitamise eest.

Kuigi 2017. aasta lõpus jõustusid seadusemuudatused, mille kohaselt iga ettevõtteregistris registreeritud juriidiline isik peab avalikustama oma tegelikult kasusaava omaniku, on veel suur hulk ettevõtjaid, kes ei ole seda nõuet täitnud või on seda teinud formaalselt, kaalumata kasusaava omaniku määratlust ja teostatava kontrolli sisu.

Praktika näitab, et paljudel juhtudel jääb teave esitamata, sest ettevõtjad ei ole piisavalt teadlikud, kuidas tegelikult kasusaav omanik määrata. Kuigi teabe esitamata jätmisel või valeandmete esitamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed (alates probleemidest krediidiasutustega, notaritega jms kuni ettevõtja tegevuse lõpetamiseni ja valeandmete esitamise eest kriminaalvastutuse kohaldamiseni), võtavad ettevõtjad teatamiskohustust liiga kergelt ja suhtuvad seaduse nõuete täitmisse formaalselt.

Teabe esitamata jätmisel või valeandmete esitamisel võib olla erinev mõju, s.t nii haldusvastutus ettevõtteregistrile seaduses nõutud teabe või dokumentide esitamata jätmise eest kui ka kriminaalvastutus teabe esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest. Haldusõiguserikkumine võib kaasa tuua hoiatuse või rahatrahvi summas 70–700 eurot. Vahepeal on karistusseadustiku muudatustega kehtestatud karmimad karistused rahaliste vahendite omandi ja tegelikult kasusaavate omanike kohta teabe esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest – näiteks võidakse kohaldada vähemalt kaheaastast vangistust, lühiajalist vangistust, üldkasulikku tööd või rahatrahvi.

Ühtki tegelikult kasusaavat omanikku ega juhatuse liiget ei ole veel teabe esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest karistatud. Sellegipoolest on selline karistus võimalik, arvestades Läti aktiivset osalemist rahapesu ja terrorismi vastases võitluses.

Lugege artikli täisteksti iTiesības juunikuisest väljaandest.