Uudised

“Väga asjatundlik ning paindlik meeskond.” (IFLR1000, 2016)

27.04.2020

Saneerimise kaudu osaluse omandamine raskustes ettevõttes – kas kaalumist väärt võimalus nii võlausaldajatele kui saneeritavale äriühingule?

Üks huvitavamaid saneerimisseaduses ette nähtud nõude ümberkujundamise võimalusi on võlgnevuse katteks osaluse omandamine saneeritavas äriühingus. Sellist nõude ümberkujundamise abinõud on praktikas vähe kasutatud, kuid võiks olla kaalumist väärt alternatiiviks tüüpilistele meetmetele nagu nõuete ajatamine ja vähendamine, kirjutavad Derling Primus partner Margo Lemetti ja assotsieerunud partner Karl-Erich Trisberg.

Kõnealune saneerimisabinõu eeldab võlausaldajate tahet võtta äririske koos äriühingu ja teiste saneeritava äriühingu aktsionäride või osanikega, kuid samas võib see anda suurema võimaluse saada tagasi võlgnevus, mis muidu oleks olnud võimatu või ebatõenäoline. Sõltuvalt saneerimiskava tingimustest võib võlausaldaja poolt osaluse omamine anda võimaluse panustada saneeritava ettevõtte arengusse ja teenida ka omanikutulu.

Kuidas osaluse omandamine praktikas toimub

Antud saneerimisabinõu kasutamine võib toimuda kahel viisil: (a) võlgnikuks olev ettevõte müüakse uuele, üksnes sellel eesmärgil loodud juriidilisele isikule, mille osad või aktsiad antakse võlausaldajatele võlgnevuste katteks või (b) toimub võlausaldajatele osaluse andmine saneeritavas äriühingus endas, ilma et loodaks uut äriühingut. Siinkirjutajate hinnangul on struktuurilt selgem kasutada viimast varianti.

Osaluse omandamine saneeritavas äriühingus eeldab saneerimiskava vastuvõtmist, milles on ühe nõude ümberkujundamise meetmena kokku lepitud kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. Kava vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt 50% võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt 2/3 kõigist häältest. Kui võlausaldajad võtavad saneerimiskava vastu, esitatakse see kohtule kinnitamiseks, kes kontrollib kava nõuetekohasust, sealhulgas jälgib, et võlausaldajate õigused ja kohustused oleksid mõistlikus tasakaalus.

Praktikas toimub aktsiate või osade omandamine antud saneerimisabinõu kasutamisel uute aktsiate või osade väljalaskmise teel, st võlausaldajatele antakse aktsiaid või osasid nende nõuete vastu. Sisuliselt tasaarvestatakse võlausaldajate nõuded äriühingu vastu äriühingu nõudega aktsiaid või osasid märkinud võlausaldaja vastu (aktsiate või osade eest tasumise nõudega).

Oluline on äriühingu juhtimisskeemis kokku leppida

Antud abinõu kasutamisel peaks lisaks saneerimiskavas põhitingimuste kajastamisele kindlasti sõlmima ka aktsionäride või osanike lepingu, milles tuleks muuhulgas kokku leppida äriühingu juhtimisskeemis. Ka Riigikohus on öelnud, et antud saneerimisabinõuga peaks kaasnema võlausaldajate huve arvestav juhtimisskeem aktsiaseltsi või osaühingu põhikirjas ja/või aktsionäride või osanike leping juhtimise korraldamiseks.

Oleme arvamusel, et lisaks juhtimisküsimustele peaks aktsionäride või osanike lepingus muuhulgas sätestama, millise perioodi möödumisel ja milliste tingimuste täitmisel tekib nõude osaluseks pööranud aktsionäridel või osanikel õigus aktsiaseltsist või osaühingust väljuda (nt müügioptsioon algsete aktsionäride või osanike suhtes) ja/või millistel tingimustel tekib algsetel aktsionäridel või osanikel õigus osta välja nõude osaluseks pööranud uued aktsionärid või osanikud (ostuoptsioon nõude osaluseks pööranud aktsionäride või osanike suhtes), et olukorra paranemisel jätkata oma äri senises aktsionäride või osanike ringis. Lisaks peaks aktsionäride või osanike laenude olemasolul sätestama ka selliste laenude teenindamise tingimused.

Sarnaselt teiste saneerimisabinõude kasutamisega on ka siin oluline võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiip. Näiteks on Riigikohus varasemalt kinnitanud, et võlausaldajate võrdse kohtlemisega võiks olla kooskõlas selline abinõu, kus restruktureeritakse kogu senine osalus äriühingus ja jagatakse see suuremate võlausaldajate vahel nende nõuete suuruse alusel (senine enamusaktsionär või enamusosanik ei säilita kontrolli saneeritava ettevõtja tegevuse üle). Seega saaks kõnealust abinõud kasutada pigem siis, kui äriühingul on üks suur võlausaldaja või suurema nõude moodustav võlausaldajate rühm.

Mille alusel määrata osaluse hind

Keerukas võib olla osaluse hinna määramine. Riigikohtu hinnangul on mõistlik kasutada alternatiivseid aktsiate või osade hindamise meetodeid ja võrrelda nende tulemusi. Kuna raskustes ettevõtte hinna määramise alused võivad võlgniku ja võlausaldaja seisukohast vaadatuna olla väga erinevad, siis võib olla lahenduseks nõude osaline osaluseks pööramine. Sellisel juhul oleks võlausaldajal nii osalus kui laenunõue ning võimalus teostada aktsionäride või osanike õigusi (eelkõige saada infot ning rääkida kaasa olulistes küsimustes).

Samuti on see lahendus maksutehniliselt soodsam, sest vastupidisel juhul peaks nõude osaluseks pööranud aktsionär või osanik saama võlanõude tasutud äriühingust dividendi saamise kaudu või alles sellel hetkel, kui aktsionär või osanik vastavalt aktsionäride või osanike lepingu tingimustele ettevõttest väljub.

Nõude ümberkujundamise võimalus osaluse omandamise kaudu avab palju uusi võimalusi ning annab siinkirjutajate hinnangul nii saneeritavale ühingule kui võlausaldajatele rohkem paindlikkust.