Tehingud

“Väljapaistvalt strateegilised mõtlejad.” (The Legal 500, 2016)

16.01.2020

PRIMUS DERLING viib Läti kultuuriministeeriumi tellimusel Lätis läbi digiteenuste maksustamise võimaluste õigusliku uuringu

PRIMUS DERLING viis Läti kultuuriministeeriumi tellimusel Lätis läbi õigusliku uuringu digiteenuste maksu (DST) rakendamise võimaluste kohta.

Advokaadibüroo PRIMUS DERLING maksuvaldkonnajuht Ingūna Ābele tegi ettekande 15. jaanuaril Riias Stockholmi Majanduskooli korraldatud arutelul digiteenuse maksu rakendamise võimalusest Lätis. Arutelu eesmärk oli julgustada Lätit järgima teiste Euroopa Liidu liikmesriikide eeskuju ning välja töötama digiteenuste maksustamise regulatsiooni.

Digitaalmajanduse kiire kasv on tõstatanud Lätis maksuregulatsiooniga seonduvaid probleeme. Märkimisväärses koguses digitaalseid teenuseid saab pakkuda interneti kaudu, st ilma füüsilise kohalolekuta. Tekib maksukogumise probleem riigis, kuhu teenust pakutakse, kuid kus teenusepakkuja end ettevõttena ei registreeri. Kuna teenusepakkujale ei ole selles riigis püsivat tegevuskohta (püsiva tegevuskoha olemasoluks peab olema füüsiline kohalolek), siis seetõttu ei pea teenusepakkuja tulumaksu maksma.

Lahendust probleemile on välja töötatud mitmel tasandil:

  •  rahvusvaheliste lahenduste rakendamine on pikk ja keeruline protsess, lisaks pole lahenduste mõjud ja tulemused selged;
  •  Euroopa Liidu tasandil välja töötatud lahendustel ei ole üksmeelset toetust;
  •  mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on kehtestanud oma digitaalteenuste maksusüsteemi.

Digitaalteenuste maksusüsteem on lahendus probleemile, mida saab riik iseseisvalt rakendada. Tänaseks on iseseisvat maksusüsteemi rakendanud Prantsusmaa (alates 2019) ning Itaalia (alates 2020), Austrias rakendatakse alates 2020. aastast digiteenuste maksusüsteemi üksnes reklaamteenuste puhul.

Juriidiliselt on DST-d võimalik tutvustada ka Lätis. DST määr võib olla 3% käibest, nagu ka EL-i ja teiste riikide välja töötatud maksumudeli puhul. DST kasutuselevõtt põhjustab aga ka topeltmaksustamise, kohtuvaidluste jms riske.

Digiteenuse maksu kohaldataks üksnes järgmiste digiteenuste korral:

  •  digitaalsed veebireklaamid, näiteks veebisaitidel Google, Youtube, Criteo, Facebook, Alibaba jne;
  •  vahendusteenused, näiteks  Airbnb, Alibaba, Amazon, Booking, Rakuten, Zalando jne;
  •  kasutajate tegevusega kogutud andmete müük.

Uuringu tulemused näitavad, et paljud EL-s registreeritud digitaalsed ettevõtted, kes osutavad nimetatud digitaalseid teenuseid, teenivad Lätis märkimisväärset tulu. 2019. aastal 10 kuuga on seitse digiettevõtet teeninud Läti maksumaksjatelt vähemalt 113 791 896,05 eurot (proportsionaalselt 140 miljonit eurot aastas). Võrreldes 2018. aastaga on nimetatud ettevõtete tulud kasvanud 50%. Teiste riikide hinnangute põhjal jõutakse uuringus järeldusele, et DST korral võiks maksutulu olla umbes 17–30 miljonit eurot.

Uuringuandmed suurte digiettevõtete kasumite kohta näitavad, et 2019. aastal teenisid kaks reklaamiga tegelevat digiettevõtet suuremat kasumit kui kogu Läti reklaamiturg 2018. aastal.

Järelikult on autorite sõnul Lätis ka viis konkurentsimoonutuste vähendamiseks ja Lätis märkimisväärse sissetulekuga digiettevõtetelt maksutulu teenimiseks. Lisaks võiks autorite sõnul DST-st saadud maksutulust toetada ka Läti meediat, mis loob sisu, mis on Läti inimestele oluline, kuid mille reklaamiturgu mõjutavad otseselt suured digiettevõtted.

PRIMUS DERLINGi meeskonda juhtis maksuvaldkonna juht Ingūna Ābele, teiste seas abistasid vandeadvokaat Andis Ozoliņš, advokaat Tatjana Sinkeviča ja jurist Kristers Zālītis.

 

Artikkel (läti keeles):

www.la.lv

www.km.gov.lv